Startseite

Saksa Keskkonnafondi rahvusvaheline toetustegevus | dbu.de auf estnisch | 12.04.2011 Mailen Drucken

Saksa Keskkonnafond (DBU) asutati 1991. aastal Saksamaa Liidupäeva otsusega, et edendada keskkonnakaitsealaseid ettevõtmisi ning toetada sealjuures eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Toetatakse järgmiseid põhivaldkondi: keskkonnatehnika, keskkonnauuringud, looduskaitse ja keskkonnakommunikatsioon ning kultuuripärandi kaitse. Saksa Keskkonnafond on mittetulunduslik eraõiguslik sihtasutus, mis tegeleb mitteriiklike programmidega. Saksa Keskkonnafond kuulub maailma suurimate keskkonnasihtasutuste hulka. DBU on oma asutamisest alates toetanud kokku 8300 projekti rohkem kui 1,5 miljardi euroga.
Lisaks projektide toetamisele teostab DBU kahte stipendiumiprogrammi: doktorantidele mõeldud stipendium toetamaks keskkonnateemalise doktoritöö kirjutamist Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa vahetusstipendiumide programm, mis toetab Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa kõrgkoolilõpetajaid keskkonnateemaliste uuringute teostamisel Saksamaal. Tänaseks on eraldatud ligi 1500 stipendiumi, nendest üle 600 Kesk- ja Ida-Euroopa vahetusstipendiumi programmi raames.

Saksa Keskkonnafondi rahvusvaheline projektitoetus

Isegi kui toetused on põhiosas selgelt suunatud Saksamaale, on Saksa Keskkonnafond siiski tegelenud algusest peale rahvusvaheliste väljakutsetega, millele sihtasutuse rajamisest alates ka üha enam tähelepanu pööratakse.

Esialgu toetati väljaspool Saksamaad ainult naaberriike Euroopas, kuid nüüd on võimalus toetada ilma geograafilise piiranguta enamik Euroopa Liidu riike, nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid kandidaatriike.

Siinjuures orienteeruti aastate jooksul järk-järgult üha enam kahele idapoolsele naaberriigile Poolale ja Tšehhi Vabariigile. Seoses Euroopa Liidu laienemisega aastatel 2004 ja 2007 viis DBU läbi Kesk- ja Ida-Euroopa toetusstrateegia hindamise, mille käigus töötati läbi mitmeid aspekte. Mitmeid uuendusi viiakse ellu alates 2006. aastast.

Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa toetuste geograafiline ulatus tuleneb seega eelkõige riikide Euroopa Liidu liikmestaatusest: toetussaajateks on Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari; lisanduvad Kaliningradi oblast ning potentsiaalsed Euroopa Liidu kandidaatriigid Balkanil. Ka Ukrainaga (Lwiw) on fondil partnerlussuhted. Tegevusaruanne näitab, et enam kui 90 protsenti DBU rahvusvahelistest projektidest teostatakse nimetatud regioonides.

Saksamaa sihtasutusena saab DBU oma tegevuses Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas rakendada erilisi kogemusi, mis on omandadatud alates riigi taasühinemisest 1990. aastal. Asjaolu, et sihtasutus suunas 90ndate alguses oma tegevuse endise Saksa Demokraatliku Vabariigi alale, aitab kaasa teatud seoseid paremini hinnata, mis kehtivad täna ka Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas.

DBU on seniseks toetanud 42,8 miljoni euroga ligikaudu 300 rahvusvahelist ettevõtmist ning planeerib tõsta toetuste mahtu järgmistel aastatel.

Rahvusvahelises mastaabis on temaatiline põhirõhk selgelt keskkonnaharidusel ja -kommunikatsioonil: ligi 60 % kõigist projektidest kuuluvad siia valdkonda. Selline spetsialiseerumine on põhjendatav asjaoluga, et paljudes Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides on esmaseks väljakutseks keskkonnateadlikkuse ja -teadmuse vahendamine ning kompetentsi loomine võtmeorganisatsioonides. See on ühtlasi põhieelduseks edasiseks tegevuseks keskkonnatehnika ning looduskaitse valdkonnas või ka vastava seadlusandlusega. Taotlejate hulgas on oluline osakaal seltsidel, ühingutel ja valitsusvälistel organisatsioonidel.

Ka rahvusvahelised  projektid peavad olema innovatiivsed ning vastama etteantud mudelile. Saksamaale kehtivad kõrged nõuded pole alati rakendatavad teiste riikide puhul. Vastavalt sellele tuleb innovatsiooni mõistet kohandada tulenevalt riigist. Samuti on tähtis, kas planeeritud projekt vastaval partnermaal pilootfunktsioonis ja muldeprojektina toimiks.

Saksa Keskkonnafondi rahvusvahelise projektitoetuse eelduseks on usaldusväärsed partnerid ja sobivad raamtingimused, mis tagavad hea vastastikuse koostöö. Üldjuhul põhineb välismaiste projektide toetus välispartneri ja ühe Saksa partneri kooperatsioonil, kusjuures viimane on Saksa Keskkonnafondile ka taotluse esitaja rollis. Oodatakse seda, et saksapoolne partner ei täida vaid pro forma oma rolli, vaid on sisuliselt ka kaasatud ühise projekti planeerimisse ja teostamisse. Saksapoolsed partnerid, aga ka ministeeeriumid, ühingud ja teadusasutused panustavad sellesse, et Saksa Keskkonnafondi projektid ka välismaal mudelina toimiksid ja konkreetseid impulsse keskkonna olukorra parandamiseks annaksid. Seepärast tuleb projekti lõppedes esitada Saksa Keskkonnafondile koos kohustusliku lõpparuandega ka kokkuvõttev projekti kirjeldus kohalikus keeles, et tagada projekti puudutava informatsiooni levimine antud riigis.

Projektialane koostöö teiste toetusi jagavate institutsioonidega võib olla internatsionaalses kontekstis edu saavutamise eelduseks. Positiivseid kogemusi on saadud nii koostöös teiste sihtasutuste kui ka Saksa ja Euroopa ametiasutustega, nagu näiteks Saksa Keskkonnaministeeriumiga, Saksa Keskkonnaametiga, Tehnilise Koostöö Liiduga või Euroopa Liidu asutustega. Alates 1996. aastast edendab Saksa Keskkonnafond tihedat koostööd mitmete Euroopa ja väljaspool Euroopat asuvate sihtasutustega ning Saksa Sihtasutuste Liiduga.

Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa toetusstrateegia edasiseks parendamiseks hakkab DBU tulevikus oma toetustegevuse kohta regulaarseid standardiseeritud hindamisi läbi viima. Selleks, et jõuda sihipärasemalt välismaiste kontaktisikuteni, hakatakse sihtasutuse kommunikatsiooni korraldama intensiivsemalt inglise keeles ning koostatakse rahvusvaheline PR-strateegia.

Tulevikus valib DBU klassikalise projektitoetuse kõrval toetatavate riikide hulgast välja „edukad saared“, mis pälvivad erilise toetuse. Teatud teemade ja oluliste punktide sihipäraseks toetamiseks ja potentsiaalsetes partnerites huvi äratamiseks kuulutatakse edaspidi pilootprojekti raames välja rohkem geograafiliselt ja ajaliselt defineeritud toetuspogramme, mis on ka kindlaksmääratud eelarvega. Toetuse jagamisel on prioriteediks maapiirkonnad ning nõrga infrastruktuuriga regioonid.

Fondi rahvusvahelise toetustegevuse üldraamistiku moodustavad  keskkonnatehnika, keskkonnauuringud, looduskaitse ja keskkonnakommunikatsioon, mis jagunevad üheksasse toetusvaldkonda:

1) Projektid, mis käsitlevad  tootmisprotsessi integreeritud keskkonnakaitse (PIUS) teemasid fookusega energia- ja ja ressursitõhususele.

2) Projektid kliimagaaside emissiooni vähendamise ja fossiilsete energiaaallikate kasutamise vähendamise kohta, mille raskuspunktiks on „teadmuse vahendamine olulistele võtmeisikutele ettevõtetes, ametiasutustes ja ühingutes.“

3) Projektid, mis keskenduvad ehitusinseneride erialateadmise edasikandmisele ja rakendamisele, kusjuures rõhk on kohandatud meetoditel ja töövahenditel ning nende rakendamisel ja kontrollimisel näidisprojektides.

4) Kesk- ja Ida-Euroopa stipendiumiprogramm, mis pakub igal aastal 60 kuni 80le noorele kõrgkoolilõpetajale 6- kuni 12-kuulist praktikat mõnes teadusasutuses, ametiasutuses või ettevõttes.

5) Projektid, mis hõlmavad jätkusuutlike tootesüsteemide arendamist ja rakendamist põllu- ja metsamajanduses.

6) Projektid, mis puudutavad Doonau jõgikonna regiooni, kusjuures eelistatud on riikidevaheline koostöö.

7) Projektid infovahendamisest looduskaitse valdkonnas, mis hõlmavad (elektroonilisi) infosüsteeme, noorte vabatahtlike ja teadurite täienduskoolitust ja/või looduskaitseteemalisite rahvusvaheliste erialakongresside läbiviimist. Valdkonnas „keskkonnajuhtimissüsteemid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele“ luuakse eraldi teemade (näiteks energeetiline hoonete remont või jätkusuutlik ehitamine ja elamine) kohta ettevõtete võrgustikud.

8) Projektid, mis puudutavad keskkonnateemalist haridust koostöös valitsusväliste organisatsioonidega Kesk- ja Ida-Euroopas, toetamaks ja levitamaks keskkonnaalast haridust.

9) Projektid, mis puudutavad aedade muinsuskaitset ehk rajatisi, mis on nii Saksa kui Euroopa kultuuritraditsioonile tähtsad.

Järelpärimiste ja avaldustega, mis puudutavad rahvusvahelist toetamist, tegelevad mitmed Saksa Keskkonnafondi töötajad. Järelpärimiste koordineerimisega ja esmainfo jagamisega projektide kohta tegeleb osakond „rahvusvahelised suhted“, mille kontaktisik on Dr. Ulrich Witte. Sellele lisaks on kontaktiks kolm eriesindajat, kes omavad teadmisi ja kogemusi Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas: Romana Cermanová r.cermanova@gmail.com (Tšehhi, Slovakkia ja Ungari), Wiesława Dyki wdyki@eko.org.pl (Poola ja Ukraina) ning Claudia Domel claudia.domel@moez.fraunhofer.de (teised Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid).

Informatsioon lõpetatud ja kestvate projektide kohta Saksamaal ja mujal on kättesaadav projektiandmebaasis, mis asub internetiaadressil: http://dbu.de/799.html.

Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahetusstipendiumi programm

Saksa Keskkonnafond pakub lisaks klassikalisele pojektitoetusele ka rahvusvahelist stpendiumiprogrammi Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas. Kuna kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud kõrgkoolilõpetajad ning noored teadurid on tulevased otsustajad, saab Saksamaa siinjuures  täita olulist rolli, vahendades teadmisi, mis aitavad luua vajalikke keskkonna- ja loodukaitsemeetmeid vastavates riikides. Sellepärast jagatakse aastas 60 kuni 80 stipendiumi Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa kõrgkoolilõpetajatele. Eesmärgiks on, et noored saaksid end erialaselt täiendada ning seejärel leida lahendusi keskkonna ja looduskaitse probleemidele oma kodumaal.

Saksa Keskkonnafond lähtub sellest, et sihtriikides on suur arenguruum keskonnkaitse osas, mis oleks integreeritud toomisprotsessi. Seega on mõttekas orienteeruda Saksa keskkonnastandarditele ja Saksamaal arendatud keskkonnatehnoloogiale. Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahetusprogrammi üks olulisi eesmärke on ka luua noorte teadlaste abiga riikidevahelisi kontakte ning ületada suhtlusbarjääre.

Pärast stipendiumiprogrammi edukat algust 1997. aastal Poolas alustati sellega ka Baltimaades ja Kaliningradi oblastis 2001. aastal  ning Tšehhi Vabariigis 2003. aastal. Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria lisandusid 2005 ning Slovakkia 2009. Alates 2009. aastast võetakse vastu üksikuid taotlusi Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Tänaseks on loetletud riikidest viibinud Saksamaal üle 500 stipendiaadi.

Stipendiaadid tulevad tavaliselt 6- kuni 12-nädalasele praktikale mõnda Saksa asutusse, kus nad end tulevaseks ametiks keskkonnakaitse erialal täiendavad. Vastuvõtvateks institutsioonideks on teaduskeskused ja kõrgkoolid, aga samuti majandusettevõtted, ministeeriumid, ametiasutused ja valitsusvälised organisatsioonid. Pakutavad praktikakohad on loetletud internetis (www.dbu.de/618.html).

Enamus stipendiumile kandideerijaid on loodusteadlased ja insenerid, kuid DBU ootab suure huviga taotlusi ökonomistidelt, juristidelt, pedagoogidelt ja teistelt kõrgkoolilõpetajatelt, kes panustavad keskkonna- ja looduskaitsesse oma kodumaal või Euroopa Liidus.

DBU stipendiumiprogrammi toetus ei piirne üksnes finantseerimisega. Kõikide välismaiste stipendiaatide eest kantakse hoolt ning neid toetatakse nõu ja jõuga. Lisaks soovib DBU oma  rahvusvahelise stipendiumiprogrammi veelgi enam siduda üldise projektitoetusega Kesk- ja Ida-Euroopas. Seepärast julgustatakse stipendiaate praktika jooksul konkreetseid projekte kavandama ja neid Saksa Keskkonnafondile esitama.

Samuti on oodatud, et praegused ja endised stipendiaadid loovad oma koduriigis kontaktvõrgustikke, mis ühendavad DBU kontaktisikuid ja vahendajaid, kes sellel moel sihtasutuse tegevust toetavad. Eesmärk on järk-järguline ekspertide võrgustiku loomine, mille abil toimuks mitte ainult praktikaaegne, vaid ka edaspidine intensiivne ideedevahetus eesmärgiga tugevdada teadmiste edasikandmist ja kontaktide loomist Saksa partneritega. Internatsionaalne põimumine toimub näiteks Saksamaal stipendiaatidele mõeldud rahvusvahelises suveakadeemias ja ühistel seminaridel ning iga-aastasel Saksa Keskkonnapreemia jagamisel. Teistes riikides vastutavad selle eest vilistlasorganisatsioonid. Alates 2001. aastast eksisteerib Poola Endiste Stipendiaatide Ühing, alates 2008. aastast Ungari vilistlaste võrgustik ning alates 2009. aastast Rumeenia ja Bulgaaria vilistlaste võrgustikud. Järgmised vilistlaste ühingud, näiteks Tšehhi Vabariigis ja Leedus, on hetkel moodustamisel. Lisaks sellele toimuvad peaaegu kõikides Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides iga-aastased endiste DBU stipendiaatide kohtumised.

Põhjalikum informatsioon stipendiumide kohta leidub internetiaadressil http://www.dbu.de/stipendien_international. Esmasteks kontaktisikuteks on vastavad riigikoordinaatorid (kontaktandmed leiate riike puudutava info alt). Järelpärimisi võib saata ka DBU Kesk- ja Ida-Euroopa vahetusstipendiumide programmi referendile Christiane Grimm`ile c.grimm@dbu.de.

Nach oben | Kontakt | Wegbeschreibung | Impressum